Iseendale.Teadlikumalt.

Filosoofia tähendab tarkuse armastust. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades. Vaatamata sellele, et ma pole osanud suhestuda ei filosoofia ega eetika õppeainetega, pean ma samas mõlemat inimkonna jaoks väga oluliseks. Re ligioonifilosoofia uurib Jumala eksistentsi, tema olemasolu. Kuidas on seotud Jumal ja inimene? Kas Jumal üleüldse eksisteerib? Kui jah, siis kui suur on tema võim inimese üle? Siinkohal meeldib mulle enim Nietzche lähenemine, kes ütles, et Jumal on surnud ja inimene on vaba. Osho on öelnud oma loengus vabadusest, et kui Jumal on olemas, siis ei saa inimene olla mitte kunagi vaba. Jumal ja inimese vabadus ei saa koos eksisteerida, kuna Jumal on alati loojaks ja inimene seega tema hüpiknukuks. Ent Nietzche väide on poolik – ta ei teadnud, et on olemas ka jumalateta religioone. Osho läheb seega Nietzchest sammukese kaugemale ja väidab, et just religioon tak

Mulle meenub, et õppisin põhikoolis ja keskkoolis päris palju. Mida täpselt, kes kurat seda enam mäletab. Keemias oli hirmus palju võrrandeid, füüsikas ebamaiselt palju valemeid, matemaatikas mäletan siinusteoreemi, tangensit ja koosinust. Mäletan, et juurdlesin juba toona selle üle, kus ma küll selliseid teadmisi kasutama hakkan. Päris täpselt ei tea siiani, kus neid vaja võib minna, võibolla vanaduses pensionisamba tulusid arvutades.   Nüüd olen pea kümme aastat teadlikult siin maailma ruumis eksisteerinud, kogenud siinseid rütme ja võnkeid. Olen oma kooliteed jätkanud peale keskkooli kolmel korral, ent küsimused minu sees on ikka need samad, kes kurat neid õpitud teadmisi päris elus rakendama hakkab.   Selle nädala Äripäevas öeldi välja mõte, mida ma endas ammu kandnud olen. Millal jõuab haridusreform sinnamaale, et koolides hakatakse õpetama reaalselt seda, kuidas päris maailmas hakkama saada? Mismoodi tuleks oma aega planeerida, et jõuda trenni, tööle, olla kodus tore ab