Eile nägin ma Eestimaad
Ma elan ühes riigis. Väikeses. Seal on VABADUS ja laulupeod. Rabad ja põlislaaned. Puutumata loodus ja värske õhk. Inimesed, kes hoiavad ühte ja hingavad ühes rütmis. Nii mulle vähemalt räägiti ... ja ma uskusin. Ometi on see riik, kus meediakampaania tuletab autojuhile meelde, et ta kiiruse enne ülekäigurada maha võtaks. Kus üleriigiliste kampaaniatega jagatakse inimestele nõuandeid end surnuks mitte juua. Kus kaupmehi tuleb ähvardada müügiloast ilma jäämisega, selleks, et nad saaksid aru - alaealistele EI TOHI alkoholi ja tubakat müüa. Riik, mille peaminister võib igas järgmises infotunnis ülbitseda ja üleolev olla. Meil on e-riik, kus ametnikud ja riigiasutused vastavad endiselt e-kirjadele 30 tööpäeva jooksul. Riik, kus julgustatakse kodanikualgatusi, ent niipea kui kodanik julgeb suunata tähelepanu riigi kitsaskohtadele, saab temast selle süsteemi vaenlane ning üheskoos tegutsemise asemel hakatakse tegelema eneseõigustamisega. See on riik, kus kaupmees mäletab tarbija õigus