Iseendale.Teadlikumalt.

Ma elan ühes riigis. Väikeses. Seal on VABADUS ja laulupeod. Rabad ja põlislaaned. Puutumata loodus ja värske õhk. Inimesed, kes hoiavad ühte ja hingavad ühes rütmis. Nii mulle vähemalt räägiti ... ja ma uskusin.   Ometi on see riik, kus meediakampaania tuletab autojuhile meelde, et ta kiiruse enne ülekäigurada maha võtaks. Kus üleriigiliste kampaaniatega jagatakse inimestele nõuandeid end surnuks mitte juua. Kus kaupmehi tuleb ähvardada müügiloast ilma jäämisega, selleks, et nad saaksid aru - alaealistele EI TOHI alkoholi ja tubakat müüa. Riik, mille peaminister võib igas järgmises infotunnis ülbitseda ja üleolev olla. Meil on e-riik, kus ametnikud ja riigiasutused vastavad endiselt e-kirjadele 30 tööpäeva jooksul. Riik, kus julgustatakse kodanikualgatusi, ent niipea kui kodanik julgeb suunata tähelepanu riigi kitsaskohtadele, saab temast selle süsteemi vaenlane ning üheskoos tegutsemise asemel hakatakse tegelema eneseõigustamisega. See on riik, kus k...

Miskipärast uskusin ma siiralt, et olen valmis. Tean, mida oskan ja suudan. Tean, keda armastan ja keda mitte nii väga. Tean, mida naudin ja mis minus kirge tekitab. Et ma olen tervik...Kui korraga olin ma laiali. Tükk tüki haaval olin laiali mööda ilma pillutud nagu sügisesest tormist räsitud vahtalehedhunnik. Natuke oli mind teistes inimestes, minevikus, eelarvamustes, kadeduses, vihkamises, ootustes, pettumustes. Mingi osa minust endast oli lennanud ära tulevikku -  unistustemaailma. Kui korraga õue peal seistes avastasin, et mind SIIN ja PRAEGU peaaegu polegi. Või vähemalt ei tundnud ma seda, kes õue peal seisis - eksinud ja segaduses, kohati kurb ja ebalev. Ja mul oli korraga hirm. Hirm, et ma ei armasta mulle antud aega piisavalt. Hirm, et vanadus saabub enne kui ma tegelikult mõistan, mis oli minu ülesandeks selles maailmas. Jah, ma olen nii naiivne ja usun endiselt, et meil kõigil on mingi ülesanne, et meie hinge rännakul on tegelikult eesmärk.   Ja korraga...

Filosoofia tähendab tarkuse armastust. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades. Vaatamata sellele, et ma pole osanud suhestuda ei filosoofia ega eetika õppeainetega, pean ma samas mõlemat inimkonna jaoks väga oluliseks. Re ligioonifilosoofia uurib Jumala eksistentsi, tema olemasolu. Kuidas on seotud Jumal ja inimene? Kas Jumal üleüldse eksisteerib? Kui jah, siis kui suur on tema võim inimese üle? Siinkohal meeldib mulle enim Nietzche lähenemine, kes ütles, et Jumal on surnud ja inimene on vaba. Osho on öelnud oma loengus vabadusest, et kui Jumal on olemas, siis ei saa inimene olla mitte kunagi vaba. Jumal ja inimese vabadus ei saa koos eksisteerida, kuna Jumal on alati loojaks ja inimene seega tema hüpiknukuks. Ent Nietzche väide on poolik – ta ei teadnud, et on olemas ka jumalateta religioone. Osho läheb seega Nietzchest sammukese kaugemale ja väidab, et just religioon tak...

Mulle meenub, et õppisin põhikoolis ja keskkoolis päris palju. Mida täpselt, kes kurat seda enam mäletab. Keemias oli hirmus palju võrrandeid, füüsikas ebamaiselt palju valemeid, matemaatikas mäletan siinusteoreemi, tangensit ja koosinust. Mäletan, et juurdlesin juba toona selle üle, kus ma küll selliseid teadmisi kasutama hakkan. Päris täpselt ei tea siiani, kus neid vaja võib minna, võibolla vanaduses pensionisamba tulusid arvutades.   Nüüd olen pea kümme aastat teadlikult siin maailma ruumis eksisteerinud, kogenud siinseid rütme ja võnkeid. Olen oma kooliteed jätkanud peale keskkooli kolmel korral, ent küsimused minu sees on ikka need samad, kes kurat neid õpitud teadmisi päris elus rakendama hakkab.   Selle nädala Äripäevas öeldi välja mõte, mida ma endas ammu kandnud olen. Millal jõuab haridusreform sinnamaale, et koolides hakatakse õpetama reaalselt seda, kuidas päris maailmas hakkama saada? Mismoodi tuleks oma aega planeerida, et jõuda...

Ma pole päris kindel, kas on õige rääkida laste kasvatusest. No pole ju teaduslikult tõestatud, et ma ise just täpselt nõndamoodi talitan, et tulemuseks on suurepärane rakuke täiusliku ühiskonna jaoks. Vabalt võib ju minu kasvandikust saada Koplis värisev heroiinisõltlane või siis naistevihkajast vägistaja või alkohoolik, kes lisaks naisele ja lastele annab peksa ka politsei kutsunud naabrimutile, aga ... vaadates kuidas tänapäeva lapsevanemad lapsi kasvatavad, tekib tihtipeale tahtmine midagi muud vaadata. Ma tean omast käest seda, et kui Sul on tahtmine nautida sõprade seltsis külma õlut, on Sinu ümber tiirlev pisikene järeltulija nagu saatanast. Alguses on tal igav, siis on tal vaja kommi, siis juua, korraga loomulikult pissile, siis jäätist, seejärel võiks keegi palli mängida jne. Ühesõnaga soovid muutuvad minutitega ja nõudmistele ei paistagi lõppu tulevat. Ja mida siis nõutu vanem teeb, annab kommi, krõpsu, juua, jäätist. Palub, et no mine kutsu see väikene poiss endaga palli män...

Mirti lehitses hajameelselt märkmikku. Kurat!!! Homse päeva peal laiutas härra Jälje nimi. Jälle teraapiasse! Olgugi, et ta käis seal hingetröösti saamas ning püüdis terapeudi kaasabiga oma sisemuses toimuvas kaoses korda luua, vihkas ta niiväga neid neljapäevasid, mil ta sügavas tugitoolis imekena noormehe vastas teda ennast häirivatel teemadel poolteist tundi intensiivselt vestlema pidi. Äkki peaks ikkagi minema pendlimeeste või nõidade juurde, kes avavad kõik tema armastuse – ja tasakaalutšakrad, võtavad ära kogu negatiivse aura ta ümbert ning voodoo värki kasutades temast normaalse inimese vormivad. Viimased paar aastat oli ta regulaarselt korra nädalas teraapias käinud. Huhh, külm higi kattis tema otsmikku kui ta nendele rahasummadele mõtles, mis ta härra Jälje juurde jätnud oli. Kas tal oli ka sellest viimasest paarist aastast kasu olnud? Kuidas võtta, päris ummikusse ta oma eluga ju jooksnud polnud. Ka polnud tal kordagi olnud tahtmist oma elu külge kätt panna, aga sisemuses ta...

„Ma olen enam kui kindel, et sotsiaalteadlased paigutaksid mind kategooriasse hiline küpsemine või midagi muud selletaolist. Tänapäeva elu arvestades, alustasin mina oma seksuaaleluga praktiliselt enne surma. Tegelikult olin ma keskkooli lõpetades ikka veel süütu. Olukordi ja võimalusi oli põhikooli kahes viimases klassis olnud rohkelt, aga mingisuguse alalhoiuinstinkti tõttu olin jätnud asja alati katki. Tagant järele ei suuda ma isegi meenutada kui mitu poissi pika ninaga voodisse lebama oli jäänud. Keskkoolis oli minu mõttemaailm ja olemus sellised, et hiljem sellele ajale tagasi vaadates ma ei imesta, miks mul siis enam neid olukordi ei tekkinud. Paljud ilmselt pidasid mind lesbiks või siis vähemalt feministiks ja seetõttu ei leidunudki neid, kes minuga seksida oleksid soovinud. Keskkooli viimases klassis hakkas meeste puudumine minu elus mulle muret valmistama. Pole ju väga okei, kui Sinu tutvusringkonnas pole mitte ühtegi vastassoo esindajat, klassivennad väljaarvatud. Õnneks s...