Iseendale.Teadlikumalt.

Pilt: Google Pidev enesetäiendamine on uueks normaalsuseks. Sellest kõneldakse sedavõrd palju, et iga hetk, mil sa midagi uut ei õpi, mõnda olulist vebinari ei kuula või vastilmunud teaduartiklit ei loe, näikse olevat maha visatud ja raisatud.  Nõustun sellega, et minuvanused inimesed peavad oma elu jooksul ette võtma mitu karjääri. Enam ei piisa sellest, et õppisid ökonoomikat ja tegutsed ökonomistina kõik need 60 aastat, mil tööturul pead toime tulema. Uusi oskusi läheb vaja, uusi teadmisi läheb vaja, aga nendest oluliselt enam läheb vaja oskust tulla toime muudatustega ja isegi kui puuduvad antud oskused või teadmistest jääb vajaka, on kõige olulisem olla avatud meelega ja läbi uute väljakutsete pidevalt õppida ja areneda.  Enne veel kui minust sai koduperenaine töötasin ma Eesti avaliku sektori ühes suurimatest organisatsioonidest. Organisatsioonis, kuhu on tuldud noore poisina ja kus "tiksutakse" kuniks eripension  välja teenitud saab. Veel kunagi varem pole ma

Naised Köögis kapis söögid Naised Köögis, pilt Facebook. tegid Siirile Oviirile ninanipsu korraliku, näidates, et Aasta Ema olema ei pea kõikse kenam. Piisab sellest, et tal jaguks armastust, mis hinnaline. Lastele kinkida hetki imelisi, säravaid ja kullakarva. Jaksu pühkida tatiseid ninu, triikida sirgeks pestud linu. Paitada pead kui valu teeb haiget või kurb on meel. Oskust minna edasi teel, kui pole kellele toetuda. Olla pere ka siis, kui see liit pole ametnike heakskiit. Ma tunnen üht ema. Ta kõigist on kenam. Ehkki abieluranda, pole jõudnud elu teda kanda, kasvatab ta viite kratti, kellest keegi ei tee pätti. Armastust tal jagub kuhjaga kaasale ja lastele, sõpradele, sugulastele. Keegi meist ei ütleks iial Aasta Emaks tast ei piisa. Imetleme, austame. Külla minnes kallistame.