Eile nägin ma Eestimaad

Ma elan ühes riigis. Väikeses. Seal on VABADUS ja laulupeod. Rabad ja põlislaaned. Puutumata loodus ja värske õhk. Inimesed, kes hoiavad ühte ja hingavad ühes rütmis. Nii mulle vähemalt räägiti ... ja ma uskusin.

 

Ometi on see riik, kus meediakampaania tuletab autojuhile meelde, et ta kiiruse enne ülekäigurada maha võtaks. Kus üleriigiliste kampaaniatega jagatakse inimestele nõuandeid end surnuks mitte juua. Kus kaupmehi tuleb ähvardada müügiloast ilma jäämisega, selleks, et nad saaksid aru - alaealistele EI TOHI alkoholi ja tubakat müüa. Riik, mille peaminister võib igas järgmises infotunnis ülbitseda ja üleolev olla. Meil on e-riik, kus ametnikud ja riigiasutused vastavad endiselt e-kirjadele 30 tööpäeva jooksul. Riik, kus julgustatakse kodanikualgatusi, ent niipea kui kodanik julgeb suunata tähelepanu riigi kitsaskohtadele, saab temast selle süsteemi vaenlane ning üheskoos tegutsemise asemel hakatakse tegelema eneseõigustamisega. See on riik, kus kaupmees mäletab tarbija õigusi alles siis kui seesama tarbija teda Tarbijakaitseametiga ähvardab ... seni on ta lihtsalt üks järjekorde rumaluke, kes ei taipa midagi hinna ja kvaliteedi suhtest. Riik, mille rahvatervise arengukava näeb ette tõhusa ja patsiendikeskse tervishoiusüsteemi olemasolu, kuid kus registratuurist alates arstikabinetini tunneb patsient miskipärast, et teda siin küll ei oodata. See on riik, kus üha enam õpilasi langeb koolivägivalla ohvriks, ent õpetajatelt arvamust küsides, pole nad seda täheldanud, et see probleem on. Riik, kus politseile regulaarsest liikluskorralduse rikkumisest teatades, saad teada ... neid kohti on linnas teisigi, igale poole ei jõua. See on riik, mis kuulutab pühalikult, et kaitseb laste õigusi ja tagab neile turvalise kasvukeskkonna, ent mille sotsiaalametnikud täpsete juhendite puudumise tõttu ei tea, kuidas ja millises järjekorras tegutseda märgates väärkoheldud lapsi. See on riik, kus botoksit täis vaimselt ilmselt väga ebatervest indiviidist saab kollase meedia staar ja poliitilise varjupaiga taotleja. Siin riigis on üsna tavaline see, et ühistranspordis end narkomaani järjekordsete adrenaliinisööstude eest kaitstes, saad Sa trollijuhilt sõimata, sest varjad tema vaatevälja ja seisad uksele väljapääsemist oodates liiga lähedal. Selle riigi ülikoolis õpetatakse eetikat ... õigemini selle ajalugu, sest juba ammu ei mäleta selle riigi kodanikud, mida see tegelikult tähendab. Siin riigis väärtustatakse haridust, kuid selle riigi õpetajad teenivad alla riigi keskmise. Siin riigis on arvamusliidreteks metroseksuaalid ja skandalistid. Selle riigi pealinnas lubatakse tasuta transporti, ent auklike tänavate paranduseks on linnaeelarve real nullid. Küünilisus ja sarkasm. Metsasalud ja tantsupeod. Teisele ära tegemine ja metsakohin. Vaikus ja vaen.