Kirjutamise õndsus

Ma armastan kirjutada, kuigi mu õigekiri on jube.
Ma võin kirjutada kõigest, oleks ainult, et ma liialt ei põe.
Õigekiri, ma ei mäleta, mil reeglid minu mälust kadusid.
Ma näen kirjutades, iseenda loodud vigu, kui ütlemata suuri madusid,
mis loovusele seavad piirid,
kui oleks pihku jäänud tumedamad kriidid,
millest ilu ei saa eales tulla,
sest kirjaoskamatud tuleb seada võlla.
Oh, oleks ometigi nii, et toimetaja parandaks kõik vead.
Mu kirjaread saaks head
ja minul poleks enam häbi,
et õigekirja reeglitest ei suutnud närida end läbi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kopli liinid

Kasvatades järeltulevat põlve

Asjade omamise valu