Mõtisklustest meenutus
Tüdruk istus kerasse tõmbununa hiigelsuure diivani nurgas. Hmm, sellest oli nüüd juba mitu päeva möödas, millal ta viimati klaviatuure klõbistades kirja kirjutas. Soe naeratus valgus üle tema näo. Ta teadis, et juba mõne aja pärast loeb linna teises servas tema kirja üks väga kallis inimene.
Selja taga oli imeline päev. Hommikune välitrenn oli tema keha ja meeli turgutanud. Veerandtundi saunalaval oli mõjunud lõõgastavalt. Ta jumaldas sauna ja ootas, millal kord saab linnatolmu jalge alt pühkida ja mõnusalt õhtupäikeses suvekodu sauna ees õlut rüübata ja linnulaulu kuulata. Saab mäkerdada ennast kokku erinevate meemaskidega ning vihelda värske kasevihaga :) See oli see, millest ta terve talve unistas, aga aseainena sobisid ka spordiklubide saunalavad, kuigi miskipärast oli ta ikka ja jälle suures saunas ihuüksi – ju siis teised nii palju sellisest lõõgastumisest ei pidanud. Aga talle tundus see mõnusa lõpetusena peale väsitavad füüsilist koormust. Kuigi ta ootas väga maaelu, häiris teda selle kõige juures üks vägagi oluline tõsiasi – kõik selle aja oleks ta D-st liiga kaugel eemal. Poleks võimalust linna teise serva sõita kui musi huultel põletavalt kibeleb, poleks võimalust koos lilli minna korjama, rääkimata sellest, et ka internetiühendust saab kasutada kohvikus või raamatukogus. Aga äkki see mõjuks hästi, selline maguskibe lahusolek, mis ainult suurendaks rõõmu taaskohtumisel. Südames lootis ta, et ehk leiab mees aega ja võtab ette pika teekonna kodumaa teise serva. Et nad saaksid hommikul koos teineteise kaisus ärgata, koos aias hommikukohvi juua, mere ääres jalutada, õhtuhämaruses ehk metssigugi piilumas käia.
Eile õhtul kodutänaval suudlusega lahkudes ei olnud ta aimanud, et juba tänane päev toob mehe jälle tema ellu. Nad olid veetnud koos imeilusa pärastlõuna. Võibolla oleks mees soovinud rohkem kahekesi koos olla ja kirel ennast meeletu kiirusega vallutada lasta, ent see ei olnud alati võimalik. Pärdu kuulus tema ellu, see oli osa temast, pealegi väga arma osa ning mõte sellest, et ta poisi tahaplaanile tõrjub ei mahtunud talle pähe. Nojah, ka ei tundnud ta Diskokera veel nii hästi, et oleks võinud mehe kehakeelest, hääletoonist või silmavaatest välja lugeda tema tegelikke tundeid. Igatahes ei paistnud meest pisikene poisipõnn häirivat. Võibolla ta kangesti püüdis ja pingutas, aga Tüdrukule tundus see kõik üsna loomuliku ja siirana. Ei tea, kas oli teine kaduma läinud lavatalent või oligi mehe käitumine siiras ja soe? Kolmekesi pingil jäätist limpsides oli ta olnud õnnelik. Mees oli nii armsalt ja hoolitsevalt poisi suud pühkinud. Tundus vähemalt, et neil oli korraga koos hea ja mõnus olla.
Korraga meenus Tüdrukule eilne õhtu. Hetkeks tundis ta suurt piinlikkust, et oli lasknud mehel enda järele oodata. Ülekõige vihkas ta ise seda kui pidi kellegi järel ootama. Kogu oma teadliku elu mäletas ta seda, kuidas tema ema aega kurjasti kasutas. Igale peole ja sünnipäevale jäid nad pool tundi vähemalt hiljaks, ühine väljasõit tähendas seda, et ema järele tuli alati oodata. Ema justkui ei austanud teiste inimeste aega, vaid pidas alati nii loomulikuks seda, et tema ju lihtsalt jääb hiljaks. Enne lapse sündi oli ta elus hiljaks jäänud vaid paar korda. Ja neil paaril korral oli tal olnud alati kole piinlik, et tema järele oli keegi pidanud ootama. Nüüd väikse lapse emana juhtus sageli, et ta kuhugi hiljaks jäi. Kas magas poiss tavapärasest kauem või siis kulus planeeritust oluliselt kauem aega riidesse saamise peale. Aga eile oli ta lihtsalt palunud endale tund aega varem järgi tulla. Mehe autot aknast nähes oli tal olnud tahtmine treeningsaalist lahkuda ja vabandama minna. Piinlik oli, et teine inimene oli tulnud nii täpselt ja tema järele oodanud. Aga ta lootis, et see oli talle andestatud :) Hmm, korraga meenus see kehaniiskust täis roheline auto :) Ei tea, miks erinevad naisteajakirjad seksi põnevaks muutmise korral alati mingeid üliebamugavaid kohti soovitasid? Kas need toimetajad ise on autos seksinud? Asi on mugavusest ja naudingust ikka üsna kaugel... nojah see põnevus ju on, et kas nüüd vaatab keegi aknast sisse või mitte, aga ta eelistas rahulikumaid ja traditsioonilisemaid kohti. Hahaa, üle teab mitme aasta oli tal õnnestunud viia keegi erutuse tippu. Meenus mehe higine keha, kiirenavad hingetõmbed, kogunenud pinge ja täielik lõdvestumine... Hetkeks langes ta mõtisklusse, kumb on nauditavam, kas ise erutuse tipus olla või kogeda ja vahetult tunda kui seda kogeb Sinu partner. Mõlemad olid mõnusad :) aga ühest teise kasuks jäädavalt loobuda polnud ka mõeldav. Talle meeldis see, et mees pööras tähelepanu tema vajadustele ja soovidele. Küsis, kuidas tal on hea, püüdis tabada tema silmavaate järgi seda, mis hea ja naudingut pakkuv on. Seda olid teinud vähesed. Enamasti oldi keskendunud oma enese naudingutele ja nii oli Tüdruk harva kogenud seda, mida väidetavalt kõik otsivad ja mille poole püüdlevad.
Korraga tundis ta, et on väsinud. Silmalaud vajusid aeglaselt kinni ning näpud sibasid klaviatuuril üliaeglaselt. Värske õhk oli teinud oma töö. Ta soovis olla mehe kaisus, tunda seda turvalist ja sooja tunnet kui keegi on Sinu lähedal. Ta poleks praegu „rahmeldada“ jaksanud, aga kellegi kõrval uinuda oleks olnud oluliselt mõnusam.
Selja taga oli imeline päev. Hommikune välitrenn oli tema keha ja meeli turgutanud. Veerandtundi saunalaval oli mõjunud lõõgastavalt. Ta jumaldas sauna ja ootas, millal kord saab linnatolmu jalge alt pühkida ja mõnusalt õhtupäikeses suvekodu sauna ees õlut rüübata ja linnulaulu kuulata. Saab mäkerdada ennast kokku erinevate meemaskidega ning vihelda värske kasevihaga :) See oli see, millest ta terve talve unistas, aga aseainena sobisid ka spordiklubide saunalavad, kuigi miskipärast oli ta ikka ja jälle suures saunas ihuüksi – ju siis teised nii palju sellisest lõõgastumisest ei pidanud. Aga talle tundus see mõnusa lõpetusena peale väsitavad füüsilist koormust. Kuigi ta ootas väga maaelu, häiris teda selle kõige juures üks vägagi oluline tõsiasi – kõik selle aja oleks ta D-st liiga kaugel eemal. Poleks võimalust linna teise serva sõita kui musi huultel põletavalt kibeleb, poleks võimalust koos lilli minna korjama, rääkimata sellest, et ka internetiühendust saab kasutada kohvikus või raamatukogus. Aga äkki see mõjuks hästi, selline maguskibe lahusolek, mis ainult suurendaks rõõmu taaskohtumisel. Südames lootis ta, et ehk leiab mees aega ja võtab ette pika teekonna kodumaa teise serva. Et nad saaksid hommikul koos teineteise kaisus ärgata, koos aias hommikukohvi juua, mere ääres jalutada, õhtuhämaruses ehk metssigugi piilumas käia.
Eile õhtul kodutänaval suudlusega lahkudes ei olnud ta aimanud, et juba tänane päev toob mehe jälle tema ellu. Nad olid veetnud koos imeilusa pärastlõuna. Võibolla oleks mees soovinud rohkem kahekesi koos olla ja kirel ennast meeletu kiirusega vallutada lasta, ent see ei olnud alati võimalik. Pärdu kuulus tema ellu, see oli osa temast, pealegi väga arma osa ning mõte sellest, et ta poisi tahaplaanile tõrjub ei mahtunud talle pähe. Nojah, ka ei tundnud ta Diskokera veel nii hästi, et oleks võinud mehe kehakeelest, hääletoonist või silmavaatest välja lugeda tema tegelikke tundeid. Igatahes ei paistnud meest pisikene poisipõnn häirivat. Võibolla ta kangesti püüdis ja pingutas, aga Tüdrukule tundus see kõik üsna loomuliku ja siirana. Ei tea, kas oli teine kaduma läinud lavatalent või oligi mehe käitumine siiras ja soe? Kolmekesi pingil jäätist limpsides oli ta olnud õnnelik. Mees oli nii armsalt ja hoolitsevalt poisi suud pühkinud. Tundus vähemalt, et neil oli korraga koos hea ja mõnus olla.
Korraga meenus Tüdrukule eilne õhtu. Hetkeks tundis ta suurt piinlikkust, et oli lasknud mehel enda järele oodata. Ülekõige vihkas ta ise seda kui pidi kellegi järel ootama. Kogu oma teadliku elu mäletas ta seda, kuidas tema ema aega kurjasti kasutas. Igale peole ja sünnipäevale jäid nad pool tundi vähemalt hiljaks, ühine väljasõit tähendas seda, et ema järele tuli alati oodata. Ema justkui ei austanud teiste inimeste aega, vaid pidas alati nii loomulikuks seda, et tema ju lihtsalt jääb hiljaks. Enne lapse sündi oli ta elus hiljaks jäänud vaid paar korda. Ja neil paaril korral oli tal olnud alati kole piinlik, et tema järele oli keegi pidanud ootama. Nüüd väikse lapse emana juhtus sageli, et ta kuhugi hiljaks jäi. Kas magas poiss tavapärasest kauem või siis kulus planeeritust oluliselt kauem aega riidesse saamise peale. Aga eile oli ta lihtsalt palunud endale tund aega varem järgi tulla. Mehe autot aknast nähes oli tal olnud tahtmine treeningsaalist lahkuda ja vabandama minna. Piinlik oli, et teine inimene oli tulnud nii täpselt ja tema järele oodanud. Aga ta lootis, et see oli talle andestatud :) Hmm, korraga meenus see kehaniiskust täis roheline auto :) Ei tea, miks erinevad naisteajakirjad seksi põnevaks muutmise korral alati mingeid üliebamugavaid kohti soovitasid? Kas need toimetajad ise on autos seksinud? Asi on mugavusest ja naudingust ikka üsna kaugel... nojah see põnevus ju on, et kas nüüd vaatab keegi aknast sisse või mitte, aga ta eelistas rahulikumaid ja traditsioonilisemaid kohti. Hahaa, üle teab mitme aasta oli tal õnnestunud viia keegi erutuse tippu. Meenus mehe higine keha, kiirenavad hingetõmbed, kogunenud pinge ja täielik lõdvestumine... Hetkeks langes ta mõtisklusse, kumb on nauditavam, kas ise erutuse tipus olla või kogeda ja vahetult tunda kui seda kogeb Sinu partner. Mõlemad olid mõnusad :) aga ühest teise kasuks jäädavalt loobuda polnud ka mõeldav. Talle meeldis see, et mees pööras tähelepanu tema vajadustele ja soovidele. Küsis, kuidas tal on hea, püüdis tabada tema silmavaate järgi seda, mis hea ja naudingut pakkuv on. Seda olid teinud vähesed. Enamasti oldi keskendunud oma enese naudingutele ja nii oli Tüdruk harva kogenud seda, mida väidetavalt kõik otsivad ja mille poole püüdlevad.
Korraga tundis ta, et on väsinud. Silmalaud vajusid aeglaselt kinni ning näpud sibasid klaviatuuril üliaeglaselt. Värske õhk oli teinud oma töö. Ta soovis olla mehe kaisus, tunda seda turvalist ja sooja tunnet kui keegi on Sinu lähedal. Ta poleks praegu „rahmeldada“ jaksanud, aga kellegi kõrval uinuda oleks olnud oluliselt mõnusam.
Kommentaarid
Postita kommentaar