Sinu enda sisemine sära

„Mis Sa särad?“ pärivad sõbrannad, kellega Sa koos väikesele dringile lähed. Uudishimulikult kikitavad teisedki kõrvu. „Mis seal ikka, lihtsalt säran,“ kädistad Sa vastu. „No räägi, kes ta siis on?“ kergitatud kulmupaarid piidlevad Sinu laubal asuvatesse vanaduskortsudesse, mis on päikesepruunil nahal eriti teravalt esile kerkinud. „Mis mõttes, kes ta on“ vaatad Sa jahmunult otsa. „Kedagi ju pole.“ „Ära valeta, seda on ju näha“ jätkavad sõbrannad siidriklaaside taga.

Hmm, kedagi justkui polegi, aga Su enesetunne on imeline. Sul pole ette näidata sajandi armastuslugu või jalustrabavat kaaslast, aga ometi oled Sa siiralt õnnelik ja särad. Sinu sisemine sära paistab kõikjale, inimesed tänaval naeratavad Sulle ja Sina naeratad vastu. Eksinud turistid valivad inimhordi seast välja just Sinu, sest Sa tundud miskipärast nii sõbralik ja soe. Ja mis peamine, Sa meeldid iseendale just sellisena nagu Sa praegu oled, muretu, rõõmsa, särava ja veidikene kavalana.

Miskipärast seostatakse inimese sära alati armumise, erutava seikluse või lotovõiduga. Ja kui Sa ühte neist ei koge, siis justkui polekski õigust särada. Või vähemalt tundub see teistele imelik. Aga võibolla oled Sa üle pika aja eluga rahul, Sul pole lotovõitu, pole seda täiuslikku partnerit, keda Sa juba lasteaias otsima hakkasid, pole vapustavat karjääri ja glamuuri, pole võibolla isegi homse päeva söögiraha. Aga ometi oled Sa rahul ja särad. Sest sa oled iseendaga rahu teinud. Sa tead, et paar kilo kergemana ei ole Sa parem inimene. Sa tead, et imekenad riided kaunistavad Sind ainult väliselt ja püüavad nii sageli leevendada seda üksindustunnet, mis aega ajalt südamesse poeb. Sa tead, et paar külma õlu päevas on täitsa okei suve ajal ja ei tee Sinust veel alkohoolikut. Sa tead, et vaatamata kõigele on Sinu ümber armastavad inimesed, kes aegajal iseenda elu keerukuse tõttu ebaviisakalt käituvad. Sa tead, et kõik inimesed ei peagi Sulle meeldima. Sa tead, et öeldes välja selle, mis Sulle ei meeldi või haiget teeb, ei ole Sa veel südametu ja ennast täis. Sa näed, et Su sõbrad armastavad Sind ka siis kui Sa nendega mööda ööklubisid ei viitsi kihutada ja viimase trammiga koju sõidad. Sa näed, et vaatamata tugevale enesekriitikale õnnestuvad Su käes üsna paljud asjad. Sa tead, et süütu flirt ei vii Sind alati voodisse ja ei tähenda seda, justkui oleksid Sinu elukombed lõdvad ja Sa ise moraalitu. Ja Sa usud, et kunagi on niikuinii kõik just täpselt nii nagu Sina seda soovid. Sest Sa usud iseendasse ja oma tugevusse, usud oma tarkusesse ja oskusesse alati mitte otsida, vaid hetke nautida ja mitte tuleviku pärast põdeda. Ja siis Sa särad. Särad sedamoodi, et ei ole inimest, kes seda tähele ei pane.