Päikeselisi hetki

Pannil särisesid küüslauk ja sibul, toas leviv aroom oli Tüdruku üks lemmikumatest. Küüslauku ja sibulat püüdis ta sisse surada pea igasse rooga, mis tema käe all valmis. Aga see aroom, mmm jumalikud viljad ikka need sibul ja küüslauk. Tüdruk oli otsustanud kõige kiuste teha lõunaks kapsahautist hakklihaga. Viimatine elukaaslane oli eelistanud iga kell kodustele roogadele peenemaid palasid, mistõttu tundis Tüdruk kohe suurt heameelt valmiva lihtsa roa üle. Tsipake tilli, sörts pipart ja soola, mhmm veidikene majoraani ja ... tundus täitsa söödav. Tõsi küll oma peenramaa asemel oli ta sunnitud tilli seekord Selverist totaalselt ümbertöötlematul vahtplastist alusel ostma, aga mingi jama oli selle tilli seemnega olnud, igatahes oli idanemine ütlemata vaevaline ja nii oli ta otsustanud tillikasvatamisest loobuda. Tüdruk vaatas üsna räsitud melissi poole – nojah eile oli ta tubli peotäie härra Diskokerale andnud. Kahju, et selle basiilikuga nõndamoodi läks. Basiilik sobis pastaga kindlasti paremini kui meliss, aga ... igatahes kastis ta õhtul oma pisikesi basiilikuid, nii igaks juhuks, et nad ikka tublisti kasvaksid. Juhuks kui D jälle oma murega tema poole peaks pöörduma.

Täna oli olnud ilus hommikupoolik. Eile ligihiilinud nohu tõttu oli ta maha matnud plaanid BodyBalance tundi minna ning nautis hoopiski hommikut koos kruusitäie lahustuva kohvi ning ahjusoojade küüslaugu juustu võileibadega. Hommikusöök söödud võttis ta ratta õlale, pani pojale kiivri pähe ja marssis õue. Rattaretk randa võis alata. Tubli ja toimeka ning korraarmastust hindava inimesena sõitis ta taaraautomaadi juurest mööda, viis ära oma kogunenud veepudelid ja suundus läbi metsa ranna poole. Poiss oli ka ülimalt hea tujus juba hommikul ärganud ning paar tundi värskes õhus möödusid ülimat rahulolu pakkuvana. Küll vaatasid nad mere peal möllavaid lainejänkusid, loopisid võidu kive vette ning ajasid üksteise võidu muruplatsil palli taga. Koju jõudnuna viis Tüdruk pesu õue ja sättis kenasti nöörile kuivama. Kevad ja suvi olid selles mõttes kenad, et pesu sai siis õues kuivatada. Tõsi küll viimasel korteriühistu koosolekul oli ta tuliselt koos pensionäridest prouadega püüdnud nooremale põlvkonnale selgeks teha, et pesunööri asemele ei ole võimalik parklakohti rajada. Pesunöörid peavad alles jääma. Ta armastas seda värsket õues kuivanud pesu lõhna. Ei, ei pesunööride eest oli ta valmis kasvõi veri ninast väljas võitlema :)
Terve ennelõunase aja oli ta teadlikult D peale mittemõelnud. See tormiliselt arenenud kirjavahetus oli talle hommikul korraga muret valmistanud. Alles nädalapäevad tagasi oli ta kirjutanud Diskokerale lihtsalt oma tegemistest ja toimetustest ja nüüd korraga oli viimase nädala jooksul kõik hoopis teise pöörde võtnud. No olgu, ta oleks valmis olnud suudluseks juba nende esimesel kohtumisel, aga ... segadus, tohutu segadus tema enda tunnetes. Ometi oli ta ju viimased poolteist aastat soovinud leida kedagi, kes temast hooliks ja kes talle tähelepanu pööraks. Tõsi küll, mõned kuud tagasi oli ta püüdnud veel viimast korda oma elukaaslasega uut algust leida. Tal on siiani meeles mehe otsekohesed ja järsud sõnad: „Sul lihtsalt tuleb endale keegi teine leida.“ Mismõttes leida? Lihtne on niimoodi teisele inimesele öelda, et leia endale keegi teine. Tüdrukule valmistas see leidmine suurt peavalu. Viimased viis aastat polnud ta uusi suhteid meestuttavatega loonud. Kõik varasemad oskused olid sedavõrd rooste läinud,et ... ahjaa need varasemad oskused polnud ka oma tipphetkel teab mis suured. Pealegi oli elu viimase viie aastaga tema ümber muutunud – ei võinud iial teada, millal sa satud tutvust sobitades jõhkra koduvägivallatseja peale, millal on Sinu uueks tuttavaks HIV positiivne ja mis kõige kurvem, ei võinud iial teada, millal Sind millegi kobedama, seksikama ja atraktiivsema vastu välja vahetatakse. Pealegi koduse inimesena, kes väljas käib aastas heal juhul viiel kuuel korral ning kes enamuse aja veedab oma koduseinte vahel või siis mänguplatsil teiste emade seltsis ... õudselt keeruline on niimoodi kedagi leida. Sõbrannadki juba naersid, et mis Sa istud kodus ja ootad kuni ühel päeval koputab Sinu uksele unelmate mees ja küsib, kas ta võiks nüüd ennast sisse seada. Hea niimoodi lõõpida teise inimese kallal. Ja nüüd korraga oli tema elus D. Või mis elus? D oli lihtsalt virtuaalsetes avarustes. Ta käis igaks juhuks ja piilus internetis mehe pilti. Hea, et virtuaalne maailm selliseid võimalusi pakub. Vähemalt on teine ikka reaalselt kusagil olemas.

Tüdruk mõtles Possu peale. Pärdule kassid meeldisid, täpselt nagu poisi isalegi olid meeldinud. Inimesed jagunesid Tüdruku arvates vahel kaheks: koera- ja kassi-inimesteks. Tüdruk pidas ennast ise koera-inimeseks. Ta ei teagi, kas siinkohal oli süüdi vanaema õudu tekitav kass Sussitutt, kellele tõenäoliselt oli kingitud üheksa elu, sest oma viimastel tundidel nägi ta rohkem mingi õuduka tegelase kui sõbraliku kiisuna välja – puretud kõrvad, välja joostud silm, lonkav esikäpp ja hammastest tühjad rippuvad mokad olid see, mis Tüdrukule meenus. Ja teine põhjus võis olla ka see, et naine, keda ta maailmas enim vihkas ja kes oli tema arvates süüdi tema praeguses olukorras, jumaldas kasse. Rumala ja vihast pimestatud inimesena ei saanud ta ju samasugune kassiarmastaja olla. Korraga meenus tüdrukule, et kõik tema elus kallid inimesed olid suured kassiarmastajad – mitu väga head sõbrannat, toredad sugulased, ta pisikene pojagi oli valmis oma viimased kommid kiisule andma kui need vaid neist lugu oleksid pidanud. Pärdule oleks kindlasti meeldinud Possule tere öelda :) ja ta ise oleks tahtnud ...